Pihtla valla ehitusmäärus

Posted in Ehitus ja planeerimine

Valla ehitusmäärus

Kehtestatud Pihtla Vallavolikogu 22.03.2006 määrusega nr 4 
Muudetud Pihtla Vallavolikogu 27.10.2011 määrusega nr 8 

 

PIHTLA VALLA EHITUSMÄÄRUS 

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258) paragrahvi 5 ja ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) paragrahvi 19 lõike 4 alusel. 

I ÜLDSÄTTED 

1. Pihtla valla ehitusmääruse reguleerimisala 
Pihtla valla ehitusmääruses (edaspidi ehitusmäärus) määratakse: 
1.1. valla või selle osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded. 
1.2. ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 
1.3. projekteerimistingimuste avalikustamise kord; 
1.4. ajutise ehitise ehitamise kord ja alad; 
1.5. Pihtla Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Pihtla Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) vaheline ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 

II VALLA VÕI SELLE OSADE, SEALHULGAS MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED JA NÕUDED 

2. Valla või selle osade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded 
2.1. Valla või selle osade planeerimise ja osaliselt ka ehitamise põhimõtted ja nõuded on kehtestatud ehitusmääruse ja Pihtla valla rannaala üldplaneeringuga (edaspidi üldplaneering), eelkõige selle 8 peatükiga “Ehitamise printsiibid Pihtla vallas” ja 7 peatükiga “Detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud”. 
2.2. Kui ilmneb vastuolu üldplaneeringus ja ehitusmääruses kehtestatud planeerimise ja ehitamise põhimõtetes ja nõuetes, kehtib ehitusmäärus. 

3. Krunt 
3.1. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundiga on tegemist ka siis, kui selline katastriüksus paikneb vaid osaliselt detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 
3.2. Krundi, mille katastriüksuse sihtotstarbeks on elamumaa, minimaalne lubatud pindala on: 
3.2.1. olemasolevatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel 1500 m²; 
3.2.2. mujal 3000 m². 

4. Ehitise püstitamine detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral 
4.1. Ehitise, välja arvatud teede ning tehnovõrgu ja –rajatise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, moodustatakse iseseisev katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab vallavolikogu kavandatava ehitise kasutamise otstarbe alusel. 
4.2. Katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramisel on selle minimaalseks lubatud pindalaks: 
4.2.1. Pihtla valla rannaala üldplaneeringus “Ehitamise printsiibid Pihtla vallas ” määratletud külades reserveeritud elamualadel: 
4.2.1.1. Nässuma ja Rannaküla 2,0 ha; 
4.2.1.2. Laheküla 0,5 ha; 
4.2.2. punktides 4.2.1. loetlemata rannaaladel 1,0 ha. 
4.3. Punktis 4.2. märgitud elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste pindalad on ühtlasi ka minimaalsed pindalad, mis tagavad katastriüksusele ehitusõiguse. 
4.4. Katastriüksusele, mille suurus vastab punktis 4.2. sätestatud suurusele, ei määrata elamumaa sihtotstarvet juhul, kui on ette näha, et sinna ei ole võimalik elamut püstitada punktides 7.2.2., 7.2.3. või 25.6. sisalduvate tingimuste või üldplaneeringust tulenevate asjaolude tõttu. 

5. Korterelamute planeerimine ja ehitamine 
5.1. Korterelamute planeerimine ja püstitamine on lubatud olemasolevatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel, kuhu juba eelnevalt on korterelamuid püstitatud. 
5.2. Korterelamute rõdude ja lodźade kinniehitamine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine, mis saab toimuda ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloa alusel. Rõdude ja lodźade kinniehitamine saab toimuda ainult kogu hoonel korraga. 
5.3. Ruumijaotuse muutmiseks korterites, millega kaasneb elamu kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine, saab toimuda ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloa alusel. 
5.4. Korterelamuks ehitusmääruse tähenduses on kolme või enama korteriga elamu. 

6. Miljööväärtuslikud hoonestusalad 
6.1. Miljööväärtuslik hoonestusala on planeeringus määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud külastruktuuri, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. 
6.2. Miljööväärtuslike hoonestusalade määramine saab toimuda üld- või detailplaneeringuga. 
6.3. Miljööväärtusliku hoonestusala määramisega koos tuleb planeeringus määratleda ala: 
6.3.1. planeerimise ja ehitamise põhimõtted ning muud kvalitatiivsed kriteeriumid; 
6.3.2. kaitse- ja kasutamistingimused; 
6.3.3. ehitusreeglid, liiklusskeemid, parkimise ja haljastamise põhimõtted. 

III EHITISE ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD LISATINGIMUSED 

7. Ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramise kord 
7.1. Konkreetseid maakasutus-ja ehituspiiranguid saab kinnisasjale seada vaid planeerimismenetluse kaudu. 
7.2. Detailplaneeringu olemasolul on vallavalitsusel võimalus väljastada lisatingimusi, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda (edaspidi lisatingimused). 
7.3. Lisatingimustega võib muuhulgas kehtestada: 
7.3.1. keelu kasutada kõrvuti püstitavate majade puhul suuri katusekalde erinevusi. Sellist keeldu ei rakendata juhtudel, mil lamekatusega elamu kõrvale püstitatakse viilkatusega elamu või asendatakse lamekatus viilkatusega; 
7.3.2. nõude, et elamute püstitamisel täielikult või osaliselt metsastatud alale tuleb säilitada vähemalt 50 protsenti (vastav protsent võib võimaluse korral olla ka suurem) olemasoleva metsa pindalast katastriüksusel; 
7.3.3. nõude, et piirdeaedu võib püstitada mööda katastriüksuse piiri või õuemaale või vahetult hoonestatava ala ümber (näiteks suure maaüksuse korral) või teatud kaugusele teekatte servast. Teatud piirkonnas on tehnovõrkude kavandamiseks, liikluse (näiteks suurte prügiautode liikluse) ja talviste lumekoristustööde hõlbustamiseks soovitav püstitada piirdeaiad 1,5-2 m kaugusele teekatte servast; 
7.3.4. nõudeid piirdeaedade kõrgustele piirkonna ehitustraditsiooni arvestades: 
7.3.4.1. hajaasustuses ei tohiks võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad olla kõrgemad kui kaks meetrit, läbipaistmatud kivi-või puitaiad kõrgemad kui 1,6 meetrit;
7.3.4.2. kompaktse asustusega territooriumi osadel ei tohiks võrkaiad või osaliselt läbipaistvad kivi-või puitaiad olla kõrgemad kui 1,4 meetrit, läbipaistmatud kivi-või puitaiad kõrgemad kui 1,2 meetrit välja arvatud tootmisobjektide ümbritsemiseks püstitavad aiad. 

IV DETAILPLANEERING 

8. Detailplaneeringu lähteülesande koostamine ja kinnitamine, detailplaneeringu koostamise algatamine 
8.1. Detailplaneeringu algatamise ettepanek peab sisaldama: 
8.1.1. huvitatud isiku nime, kontaktandmeid, registri- või isikukoodi; 
8.1.2. andmeid planeeritava ala kohta (asukoht, suurus, piirid); 
8.1.3. planeeringu põhjendatud eesmärki; 
8.1.4. andmeid selle kohta, kas huvitatud isik soovib: 
8.1.4.1. planeeringu koostamist ja/või koostamise rahastamist valla poolt 
või 
8.1.4.2. lepingu sõlmimist vallaga detailplaneeringu koostamise kohta, milles planeeringu koostamise ja/või koostamise rahastamine määratletakse huvitatud isiku kohustusena. 
8.2. Kui huvitatud isik soovib planeeringu koostamise rahastamist valla poolt, algatatakse planeeringu koostamine juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on vallaeelarves ette nähtud. 
8.3. Detailplaneeringu, mis toob vallale kaasa avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse, vihmaveekanalisatsiooni ja/või muude tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise kohustuse, koostamine algatatakse juhul, kui sellise tegevuse rahastamine on vallaeelarves või valla arengukavas ette nähtud või on huvitatud isik ja vald sõlminud kokkuleppe, mis välistab märgitud rajatiste ehitamise valla kulul. 
8.4. Saanud kõiki vajalikke andmeid sisaldava ettepaneku planeeringu algatamiseks, hindab vallavalitsus 45 päeva jooksul selle vastavust üldisemale planeeringule (üleriigilisele planeeringule, maakonnaplaneeringule, üldplaneeringule), valla arengukavale ja ehitusmäärusele. 
8.5. Enne detailplaneeringu koostamise algatamist korraldab vallavalitsus ühe kuu jooksul punktis 8.4. märgitud hinnangu andmisest arvates detailplaneeringu lähteülesande (edaspidi lähteülesanne) koostamise. 
8.6. Punktis 19.1. nimetatud planeeringute puhul peab vallavalitsus punktis 8.5. sätestatud tähtaja jooksul otsustama detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse eelnõu esitamise volikogule. Kui planeeringu algatamise ettepanek sisaldab taotlust üldplaneeringu muutmiseks, võib vallavalitsus otsustada detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõud vallavolikogule mitte esitada. Lähteülesannet sel juhul ei koostata. 
8.7. Lähteülesanne peab sisaldama: 
8.7.1. planeeritava ala piire ja suurust; 
8.7.2. planeeringu koostamise eesmärke; 
8.7.3. üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendust, kui algatamise ettepanek sisaldab taotlust üldplaneeringu muutmiseks; 
8.7.4. andmeid planeeringute ja õigusaktide kohta, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada; 
8.7.5. nõudeid ja tingimusi planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Lähteülesandes peavad olema esitatud kõik nõuded, et saaks hinnata kavandatava ruumimuudatuse mõju ümbruskonnale; 
8.7.6. planeeringu kehtestamiseks vajalike kooskõlastuste loetelu; 
8.7.7. keskkonnamõjude hindamise vajaduse määramine; 
8.7.8. vallavalitsuse ettepanekul arhitekti seisukoht; 
8.7.9. Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud muinsuskaitselised eritingimused, kui planeeritava ala piiridesse jääb kinnismälestis või selle kaitsevöönd; 
8.7.10.Saaremaa Keskkonnateenistusega kooskõlastatud keskkonnakaitselised eritingimused, kui planeeritava ala piiridesse jääb riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või asub seal riigi omandisse kuuluv maavara; 
8.7.11. lähteülesande ja eskiislahenduste avaliku tutvustamise vajaduse määramine.
8.8. Lähteülesande kooskõlastamine on kohustuslik: vallavolikogu pädeva komisjoniga, kui planeeritav ala hõlmab vallale kuuluvat või munitsipaalomandisse taotletavat maad. 
8.9. Lähteülesande kinnitamine toimub koos detailplaneeringu koostamise algatamisega. Vastav otsustus peab sisaldama järgmisi andmeid: 
8.9.1. planeeringu pealkiri; 
8.9.2. planeeritava ala suurus; 
8.9.3. planeeringu eesmärk; 
8.9.4. vajadusel ehituskeelu kehtestamine. 
8.10. Detailplaneeringu koostamise algatamise otsustusele tuleb lisada: 
8.10.1. väljavõte üldplaneeringust, millele on märgitud planeeritava ala asukoht; 
8.10.2. planeeritava ala mõõtkavas plaan, millele on kantud: 
8.10.2.1. planeeritava ala piir; 
8.10.2.2. olemasolevate kruntide ja kinnistute piirid ja servituudid; 
8.10.2.3. kaitsealad ja kaitsealused objektid registri numbri ja kaitsevööndi ulatusega; 
8.10.2.4. kehtivate detailplaneeringute nõuded (varem kehtestatud detailplaneeringute mõjud); 
8.10.2.5. viited uuringutele (näiteks andmed ehitusgeodeetilise alusplaani koostaja kohta) 
8.10.3. lähteülesanne. 
8.11. Vallavalitsuse korraldus või vallavolikogu otsus detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteülesande kinnitamise kohta kaotab kehtivuse kahe aasta möödumisel vastuvõtmisest, kui selleks ajaks ei ole detailplaneering vastu võetud. 

9. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 
9.1. Detailplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. 
9.2. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. 
9.3. Eraõiguslik isik ei tohi olla punktis 19.1.2. märgitud detailplaneeringu koostamise tellijaks. Sel juhul võib sõlmida lepingu ainult detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta. 
9.4. Punktis 9.2. märgitud leping ei saa jõustuda enne, kui jõustub vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. 
9.5. Punktis 9.3. märgitud leping ei saa jõustuda enne, kui jõustub vallavolikogu otsus detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. 
9.6. Vajalikud kooskõlastused detailplaneeringule hangib planeeringu koostaja. 

10. Detailplaneeringu kehtestamine 
Vallavolikogu otsus detailplaneeringu kehtestamise kohta peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 
10.1. planeeringu pealkirja; 
10.2. projekteerija nime; 
10.3. töö numbrit; 
10.4. planeeringu eesmärki; 
10.5. kruntide arvu, kui planeeringu üheks eesmärgiks oli planeeritava ala kruntideks jaotamine; 
10.6. planeeringuga hõlmatud ala suurust; 
10.7. valla kohustusi seoses planeeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamisega või viidet vastavale lepingule, kui neid kohustusi täidab valla asemel keegi teine; 
10.8. otsustust kinnistute või katastriüksuste jagamise või ühendamise kohta juhul, kui planeeringuga nähakse ette vallale kuuluvate kinnistute või katastriüksuste jagamine. Otsustus peab sisaldama jagamisel või ühendamisel tekkivate kinnistute või katastriüksuste arvu ja sihtotstarvet; 
10.9. viidet samal maa-alal varem kehtinud detailplaneeringule. 

V PROJEKTEERIMISTINGIMUSED 

11. Projekteerimistingimused 
11.1. Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust, ehitusmäärusest ja projekteeritava asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiliste tööde tulemustest. Projekteerimistingimustena käsitatakse ehitusmääruses ka ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke lisatingimusi, mis on koostatava ehitusprojekti aluseks koos kehtestatud detailplaneeringuga. 
11.2. Projekteerimistingimuste taotlus peab sisaldama: 
11.2.1. taotleja nime, kontaktandmeid, registri- või isikukoodi; 
11.2.2. projekteeritava ehitise lühikirjeldust; 
11.2.3. projekteeritava ehitise asukoha mõõtkavas plaani; 
11.2.4. vajadusel tehnilisi tingimusi ehitise tehnovarustuse (veevarustus, kanalisatsioon, soojus, elekter jmt.) kohta. 
11.3. Vallavalitsus võib vajadusel nõuda taotlejalt projekteeritava ehitise eskiisjooniste lisamist taotlusele ja täiendavate andmete esitamist. 
11.4. Projekteerimistingimustega määratakse: 
11.4.1. hoonestusala; 
11.4.2. hoonestusala ehitusõigus – hoonete kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv hoonestusalal; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus; 
11.4.3. olulised arhitektuurinõuded; 
11.4.4. vajadusel tingimused tehnovõrkude rajamiseks; 
11.4.5. isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada enne ehitusloa taotluse esitamist.
11.5. Projekteerimistingimused maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele kavandatavale ehitisele määratakse peale vallavolikogu poolt ehitusmääruse punktis 4.1. märgitud otsuse tegemist. Nimetatud nõue ei laiene katastriüksusel juba paiknevate ehitistega ühtse kompleksi moodustatavatele ehitistele, maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikele ehitistele, teedele, tehnovõrkudele ja –rajatistele. 

12. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine 
12.1. Projekteerimistingimused määratakse ehitisele vallavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul punktile 11.2. vastava taotluse esitamisest, välja arvatud punktides 12.2. ja 12.3 loetletud juhtudel. Kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta punktile 11.2., teeb punktis 22.4. nimetatud ametiisik taotlejale ettepaneku viia taotlus ehitusmäärusega kooskõlla. Projekteerimistingimused määratakse sel juhul 15 päeva jooksul vastavate täienduste või paranduste esitamisest. 
12.2. Kui vallavalitsus nõuab projekteerimistingimuste taotlejalt punkti 11.3. kohaselt täiendavaid andmeid või projekteeritava ehitise eskiisjooniste lisamist taotlusele, siis määratakse projekteerimistingimused 15 päeva jooksul vastavate andmete või eskiisjooniste esitamisest. 
12.3. Kui projekteerimistingimuste määramist taotletakse ehitise püstitamiseks katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, määratakse projekteerimistingimused 15 päeva jooksul peale punktis 11.5. toodud nõuete täitmist ning punktile 11.2. vastava taotluse esitamisest. 
12.4. Projekteerimistingimused avalikustatakse vallas ja valla veebilehel viie päeva jooksul nende määramisest. 

13. Projekteerimistingimuste kehtivus 
Vallavalitsuse korraldus projekteerimistingimuste määramise kohta kaotab kehtivuse kahe aasta möödumisel vastuvõtmisest, kui selleks ajaks ei ole väljastatud ehitusluba. 

VI VÄIKEEHITISTE JA AJUTISTE EHITISTE EHITAMINE 

14. Kirjalik nõusolek 
14.1. Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: 
14.1.1. ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20 – 60 m2; 
14.1.2. muudetakse ehitise tehnosüsteeme. 
14.2. Väikeehitisena, mille ehitamiseks on nõutav vallavalitsuse kirjalik nõusolek, käsitatakse ka aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud piirdeaeda. Põhjendatud juhtudel võib vallavalitsus nõustuda piirdeaedade ehitamisega mujale kui punktis 7.11. märgitud asukohad. 
14.3. Vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametnik võib punktis 14.1. märgitud väikeehitise ehitamiseks esitatava kirjaliku nõusoleku taotluse juurde nõuda eskiisi ja kuni kahte vaadet. 
14.4. Ehitise tehnosüsteemide muutmisena käsitatakse ka küttekollete (kaminate, ahjude, pliitide ja nende tarvis lõõride) ehitamist korteritesse. Seda ka juhul, kui sellega ei kaasne elamu küttesüsteemide muutmist. Küttekolde ehitamiseks korterisse on nõutav ka korteriühistu juhatuse nõusolek. Kui elamus ei ole korteriühistut moodustatud, siis on nõutav kõigi antud trepikojas asuvate korterite, samuti kõrvalasuvas trepikojas asuvate külgnevate korterite omanike nõusolek. 
14.5. Kirjaliku nõusoleku taotlusele ehitise tehnosüsteemide muutmiseks peab olema lisatud teostatava töö kirjeldus. 
14.6. Enne kirjaliku nõusoleku andmist on vallavalitsusel õigus põhjendatud juhtudel nõuda ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti. 

15. Väikeehitise ehitamine 
15.1. Väikeehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid, kui seadusest ja ehitusmäärusest ei tulene teisiti. 
15.2. Kui väikeehitiseks on hoone, peab ta olema arhitektuurses kooskõlas ümbruse varasema hoonestusega. 
15.3. Ehitise omanik peab detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel teavitama vallavalitsust püstitatud väikeehitisest, millele ei taotleta kasutusluba, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates. 

16. Ajutise ehitise ehitamine 
Ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusluba, välja arvatud juhul, kui tegemist on väikeehitisega. 

17. Ajutise ehitise kasutamine 
Ajutise ehitise ehitamise kasutamise otstarbe ja kasutamise aja määrab vallavalitsus ehitusloas ja kasutusloas, 20 – 60 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga ajutise väikeehituse puhul aga kirjalikus nõusolekus. 

18. Ajutise ehitise ehitamise alad 
Ajutisi ehitisi, sealhulgas ajutisi väikeehitisi ei tohi ehitada: 
18.1. miljööväärtusega hoonestusaladele; 
18.2. detailplaneeringuga määratud kujadesse; 
18.3. kui see on vastuolus detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigusega. 
18.4. kui ehitamise keeld tuleneb seadustest või üldplaneeringust (kaitsevööndid, ehituskeelualad jne.). 

VII KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜLESANNETE JAOTUS JA TÄHTAJAD PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL 

19. Vallavolikogu pädevus 
Lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Pihtla valla põhimäärusest tulenevatele volikogu ainupädevuses olevatele küsimustele on vallavolikogu ülesanneteks planeerimis- ja ehitusvaldkonnas: 
19.1. detailplaneeringu koostamise algatamine: 
19.1.1. põhjendatud vajaduse korral aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduses ega valla üldplaneeringus ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 
19.1.2. looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel, samuti juhtudel, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga; 
19.2. üldplaneeringute lähteülesannete ja vajadusel eskiislahenduste kinnitamine; 
19.3. punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute lähteülasannete ja vajadusel eskiislahenduste kinnitamine; 
19.4. ajutise ehituskeelu kehtestamine punktis 19.1. loetletud planeeringu koostamise ajal; 
19.5. punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute vastuvõtmine; 
19.6. seisukoha võtmine punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete suhtes; 
19.7. üldplaneeringu avaliku arutelu toimise aja ja koha väljakuulutamine koos avaliku väljapaneku väljakuulutamisega; 
19.8. muudatuste kandmine üldplaneeringusse, kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud; 
19.9. detailplaneeringute kehtestamine; 
19.10. kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine; 
19.11. maakonnaplaneeringu, vallaga piirneva maa-ala üldplaneeringute ning riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu ja detailplaneeringu kooskõlastamine; 
19.12. seisukoha võtmine valda kavandatava riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepaneku kohta ja kokkulepete sõlmimine sellise ehitise asukoha suhtes; 
19.13. muude otsustuste tegemine, mida ehitusmäärusest tulenevalt peab tegema vallavolikogu. 

20. Vallavalitsuse pädevus planeerimisvaldkonnas 
Vallavalitsuse ülesanneteks planeerimisvaldkonnas on: 
20.1. detailplaneeringute, välja arvatud punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute, algatamine; 
20.2. detailplaneeringute, välja arvatud punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute, lähteülesannete ja eskiislahenduste kinnitamine; 
20.3. ajutise ehituskeelu kehtestamine detailplaneeringute, välja arvatud punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute, koostamise ajal; 
20.4. planeeringute koostamise korraldamine; 
20.5. detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra rakendamine; 
20.6. planeeringukavatsustest ja algatatud planeeringutest avalikkuse informeerimine; 
20.7. üldplaneeringute lähteülesannete, eskiislahendusi ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalike arutelude korraldamine; 
20.8. detailplaneeringute lähteülesandeid ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajaduse määramine. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse tähenduses; 
20.9. planeeringute koostamise ja koostamise rahastamise lepingute sõlmimine; 
20.10. planeeringute koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ja kättesaadavuse tagamine; 
20.11. detailplaneeringute, välja arvatud punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute, vastuvõtmine; 
20.12. vastuvõetud planeeringute avaliku väljapaneku korraldamine; 
20.13. seisukoha võtmine detailplaneeringu, välja arvatud punktis 19.1. loetletud detailplaneeringu, avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete suhtes; 
20.14. planeeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele nende ettepanekute ja vastuväidete suhtes võetud seisukohtadest ja planeeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha teatamine kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist; 
20.15. üldplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist; 
20.16. detailplaneeringu avaliku arutelu korraldamine ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist, kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid; 
20.17. üldplaneeringu avalikust arutelust teatamine hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust: 
20.18. detailplaneeringu avalikust arutelust teatamine hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist; 
20.19. informatsiooni avaldamine planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates, kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid; 
20.20. kehtestatud planeeringute säilimise ja kättesaadavuse tagamine; 
20.21. kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamine; 
20.22. kehtestatud planeeringute ülevaatamise tulemustest avalikkuse informeerimine. 
20.23. loa andmine, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: 
20.23.1. tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamiseks või selle kõrvalhoone püstitamiseks ja selleks ehitusprojekti koostamiseks; 
20.23.2. olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 
20.23.3. olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 
20.23.4.mitme hoonega hoonestatud krundi jagamiseks nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 
20.23.5. naaberkruntide piiride muutmiseks, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. 
20.24. muude ülesannete täitmine planeerimisvaldkonnas, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse 

21. Vallavalitsuse pädevus ehitusvaldkonnas 
Vallavalitsuse ülesanneteks ehitusvaldkonnas on: 
21.1. ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine, vajadusel selleks ekspertiiside tegemise korraldamine; 
21.2. ehituslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine; 
21.3. kasutuslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine; 
21.4. kirjaliku nõusoleku andmine: 
21.4.1. väikeehitise, mille ehitusalune pindala on 20 – 60 m2, ehitamiseks; 
21.4.2. ehitise tehnosüsteemide muutmiseks 
ja kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine; 
21.5. projekteerimistingimuste määramine; 
21.6. ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ja vajadusel selleks ekspertiiside tegemise korraldamine; 
21.7. ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelvalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitise ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 
21.8. ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 
21.9. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemuste säilitamine; 
21.10. ehitusloa ja kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide ja muu ehitusalase dokumentatsiooni säilitamine; 
21.11. kasutusloa väljastamisele eelneva ehitise ülevaatuse teostamine; 
21.12. riiklikule ehitusregistrile andmete esitamine; 
21.13. ehitusregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine; 
21.14. projekteerimistingimuste avalikustamine; 
21.15. vorminõuete kehtestamine projekteerimistingimuste taotlusele, projekteerimistingimustele, kirjalikule nõusolekule, ehitise ülevaatuse aktile ja vajadusel muudele planeerimis- ja ehitusvaldkonna dokumentidele; 
21.16. muude ülesannete täitmine ehitusvaldkonnas, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse. 

VIII EHITUSJÄRELEVALVE 

22. Ehitusjärelevalve 
22.1. Ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil kuulub vallavalitsuse pädevusse. 
22.2. Muinsuskaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse ja teiste valdkondade järelevalve teostaja peab informeerima vallavalitsust ehitisel teostatud riikliku järelevalve tulemustest. 
22.3. Ehitusjärelevalve ülesandeid täidavad vallavalitsuse vastavate volitustega ametiisikud. 
22.4. Ehitusseaduse paragrahvi 61 lõigetes 1 – 3 nimetatud ettekirjutuse tegemise õigus on vallavanema volitatud ametiisikul. 

IX PLANEERINGUTEADETE AVALDAMINE 

23. Planeeringuteadete avaldamine 
23.1. Planeeringuteated avaldatakse vastavas ajalehes ja valla veebilehel. 
23.2. Vastavaks ajaleheks on Meie Maa. 
23.3. Valla veebileht on valla ametlik interneti võrgulehekülg. 

X PLANEERINGU AVALIKU VÄLJAPANEKU KOHT 

24. Planeeringu avaliku väljapaneku koht 
24.1. Üldplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse vallamajas ja valla raamatukogudes. 
24.2. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse: 
24.2.1. vallamajas; 
24.2.2. vastavas külas, kui see pole aga võimalik, siis valla raamatukogus, mille teeninduspiirkonda antud küla jääb. 

XI EHITUSMÄÄRUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE 

25. Ehitusmääruse rakendamine 
25.1. Enne ehitusmääruse jõustumist tehtud detailplaneeringute algatamise otsused kaotavad kehtivuse kahe aasta möödumisel ehitusmääruse jõustumisest, kui selleks ajaks ei ole vallavalitsus otsustanud detailplaneeringut vastu võtta. 
25.2. Enne ehitusmääruse jõustumist vastuvõetud projekteerimistingimuste määramise korraldused kaotavad kehtivuse kahe aasta möödumisel ehitusmääruse jõustumisest, kui selleks ajaks ei ole vallavalitsus väljastanud ehitusluba. 
25.3. Punkti 4.2. ei rakendata: 
25.3.1. katastris enne 2006.a. registreeritud: 
25.3.1.1. Nässuma ja Rannaküla külades asuvate väiksemate kui 2 ha suuruste katastriüksuste suhtes; 
25.3.1.2. punktis 25.3.1.1. loetlemata rannikuala üldplaneeringu alale jäävates külades asuvate väiksemate kui 1 ha suuruste katastriüksuste suhtes. 
25.4. Vallavalitsus võib lubada kõrvalekaldumist punktides 7.2.2. ja 7.2.3. kehtestatud piirangutest: 
25.4.1. punktis 25.3. loetletud katastriüksuste suhtes; 
25.4.2. kui elamut soovitakse ehitada kohta, kus on varem elamu asunud (arvesse ei tule enne 1940. aastat hävinud ja lagunenud elamud; 
25.4.3. kui projekteerimistingimused on määratud enne ehitusmääruse jõustumist.
25.5. Punktis 19.1.1. nimetatud planeeringu algatamine ei muuda planeeritavat ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks, mistõttu tuleb sellise planeeringu koostamisel lähtuda punktides 4.2., 4.3., 7.1.2., 7.2.2. ja 7.2.3. kehtestatud piirangutest. Põhjendatud juhtudel võib lähteülesandes lubada kõrvalekaldumist punktides 4.2.3. ja 7.2.2. kehtestatud piirangutest, kuid mitte mõlemast korraga. 
25.6. Keskkonnaprobleemide ennetamiseks, väärtuslike põllumaade, loodus- ja kultuurmaastike, rohelise võrgustiku ning vaadete säilitamiseks võib vallavalitsus, punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute algatamisel aga vallavolikogu, kehtestada katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramiseks, samuti elamutevahelisele kaugusele ja hoonete kaugusele katastriüksuse piirist rangemaid piiranguid, kui on sätestatud ehitusmääruse punktides 4.2., 7.1. ja 7.2. 

26. Ehitusmääruse avaldamine ja jõustumine 
26.1. Tunnistada kehtetuks Pihtla Vallavolikogu 11.detsember 2002.a. määrusega nr. 5 kinnitatud Pihtla valla ehitusmäärus. 
26.2. Määrus jõustub vastuvõtmisel

Enim loetud artiklid