Ajalugu

Posted in Üldinfo

Pihtla valla ajalugu

Püha kihelkond hõlmas Saaremaa lõunarannikul põhiosa (v.a Haeska ümbrus) nüüdsest Pihtla vallast ning Muratsi poolsaare Kaarma vallast.
Püha (saksa keeles Pyha, vanemais allikais Pia, Piha jne.) kirikut ja kihelkonda mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt 1449 aastal.
Feodaalse killustumuse ajal moodustas kihelkond Saare-Lääne piiskopkonna Püha ametkonna, selle keskus asus Püha-Suuremõisas (hilisem Kaarma-Suuremõisa). Rohkeist läänistustest tekkisid juba enne Vene-Liivimaa sõda Kaali, Kõljala, Pihtla, Sandla ja Tõlluste mõis. Vätta ja Nässuma poolsaarel elas keskajal rootslasi, Vätta rootslastel säilis rahvuseripära 17. sajandini. Kui 1846–48 siirdus 11% rahvastikust õigeusku, ehitati Reomäe õigeusu kirik.
Valla piirid määrati suuremalt jaolt kindlaks 1891 aastal vallareformi käigus. Taasnimetati Pihtla vallaks 12. märtsil 1992.

Püha kihelkonna ajalugu ja tegemised

Enim loetud artiklid